Hüvasti 2019, tere 2020

Kas tõesti olen siin tagasi..?

Leidsin, et selle aasta esimene postitus peaks olema 2019 aastat kokkuvõttev ning 2020 eesmärkide postitus. 2019 aastast räägin aga video vahendusel, kuna kahjuks osutus sellest aastast minu elu raskeim periood. Kui lühidalt ja kokkuvõtvalt aastast 2019 rääkida, siis olen õnnelik, et see on viimaks läbi. 2019 aasta saatsin ära pisarate saatel, aastavahetusel, kuid aastasse 2020 astusin tugevamalt kui kunagi varem. Tunnen, et olen õigel teekonnal ning usun, et aasta 2020 on minu aasta.. vähemalt siiani on see imeline olnud!

Mida ma ootan aastast 2020?

Ma lubasin, et sellel aastal ütlen rohkem “JAH” kui kunagi varem. Lubasin, et võtan vastu uusi seiklusi, kuid samuti võitlen enda unistuste elu nimel. Lubasin, et panen kogu hinge enda huvidesse ning sellesse, mida tegelikult armastan teha. Lubasin, et investeerin enda tervisesse ja heaolusse. Ma lubasin, et ma ei tee asju, et lihtsalt teha – igal tegevusel peab olema siht. Lubasin, et seisan enda õnnelikuse eest.

Asju, mida soovin sel aastal korda saata on mitmeid nii äriliselt kui ka personaalselt. Äriliselt ma ei saa liiga palju jutustada, kuna hetkel veel teatud asjad varjatud, kuid loodetavasti varsti juba kuulete esimestest põnevatest sammudest. See postitus on eelkõige seotud personaalsete sihtidega ning rohkem pinnapealselt.

  • Eelmisel aastal alustasin uue teekonnaga jõusaalis ning toitumisel. Tänaseks käin viis korda nädalas trennis ning jälgin, mida/kui palju/kas ma söön. Kehaliselt soovin saavutada uusi sihte ning astuda igasugustest piiridest üle. Tahan tunda end tugevalt ning olla jätkusuutlik toitumise ja trenniga. Eelkõige, kuna plaan on alustada personaalse treenerina siin Kopenhaagenis.
  • Tantsimisega seoses, siis nagu ehk teate, jätkan ma tantsutreenerina siin Kopenhaagenis. Ühtlasi soovin anda tunde Eestis ning tutvustada seda maailma enda inimestele. Lisaks, ma soovin esineda enda tantsupartneriga kuskil festivalil, mis oleks kindlasti suur väljakutse mulle.
  • Viimaks panen rohkem rõhku ka investeerimisele, kuna soovin sellega enda tegemiste kõrval tegeleda.
  • Ma soovin ‘esineda’ kuskil konverentsil äri ning arengu teemadel. Ma soovin inspireerida inimesi ning anda edasi enda teadmisi.
  • Soovin olla rohkem avatud uutele inimestele. Käia üritustel, mis inspireerivad mind ning panevad mind õhkama.

Need siis on detailsemad sihid, kuid üldpildis kindlasti leiate mind rohkem maailma avastamas, ülikooli lõpetamas ning kes teab, kus riigis ma sel aastal veel elan. Võimalik, et tõmban Taaniga otsad kokku, kuid eks seda näitab juba tulevik.

Lõpetuseks ma luban endale, et talvekuudel ma ei ela Skandinaavias (või kuskil külmas riigis). Elades Barcelonas külmematel kuudel, sain aru, kui õnnelikuks see mind teeb. Mul on vaja päikest ning nagu ma alustasin seda positust, siis ma soovin olla õnnelik.. ja päike teeb mind õnnelikuks.

Märkamata teekond…

Oma brändi omamine oli mu suurim unistus. Töötada millegi kallal, millel on suur tähendus mulle endale ning loodetavasti andes väärtust ka teistele. Sellest on täpselt aasta möödas, kui kirjutasin lepingu enda tootjaga, kuid tol hetkel see ei tähendanud, et julgen kogu plaaniga lõpuni minna.

Ma ei julgenudki. Mitmeid kordi soovisin alla anda, kuid mul olid imelised toetajad minu ümber.

Täna, aasta hiljem, olen Fennecfit’iga turul olnud kuu aega ning see on üks põnev lumepall, mis veereb ja veereb, mille kõrval pean sammu pidama. Teha oma bränd on suur samm ning ma siiralt austan igat ettevõtjat, kes on julguse kokku võtnud. Olgu selleks mu konkurendid või keegi teisest valdkonnast – sa oled suurepärane. Tuues naljaka meenutuse teieni – 30 minutit peale brändi avaldamist nutsin põrandal ja ütlesin “Ma annan alla..”. Need on need momendid, mida Teie ei näe, kuid arvasin, et toodetega on probleem. Päev hiljem aga selgus, et kõik on rohkem kui korras.

Märkamata saavutused

Sellest põnevast teekonnast rääkides leidsin, et oleme inimesed, kes ei oska tähistada väikseid saavutusi. Olukorra teeb hullemaks, et jõuame enda eesmärgini avastamaks, et sellest ei piisa. Soovime alati rohkemat märkamata, kui suured sammud oleme siiani ära teinud. See teema käib kõigi kohta. Olgu sul kaalulangetus sihid, soovid rohkem jälgijaid või paremat palka. Meil pole kuna piisavalt.

Mäletan nii selgelt, kuidas 17. märtsil andsin enda Fennecfit brändist Teile teada ja samalajal mõtlesin “mis on mu järgmine samm?”. Ei tähistamist. Ei rahulolu. Ainult kindel siht, et pean edasi liikuma.

Mis on kõige hullem selle teema juures?

Viimased kaks kuud olen kaotamas ühendust endaga, teiste huvidega ja inimestega. Tean, et see ei otselt seotud isegi mu brändiga, vaid kogu mu eluga. Me ei ela enam hetkes. Me elame, et elada. Olen õnnelik, et ma olen sellest murest teadlik, ehk saan edasipidi teadlike otsuseid võtta ja käituda vastavalt.

Sellega seoses sooviksin, et Sina, kes sa loed hetkel, tähista enda saavutusi. Proovi hommikul kaks esimest tundi vältida sotsiaalmeediat – võta aeg endale. Vaata rohkem ringi. Ära mine magama olles pahane kellegi peale. Ütle inimestele enda ümber, kui palju nad tähendavad sulle.

AITÄH 2018, TERE TULEMAST 2019

Wou, 2018.. sa oled suurepärane olnud.

Aasta viimane päev, mida ehk sooviksin sisutada teistmoodi, aga võimaluste tõttu see on esimene aastavahetus mil veedan Taanis. Peale kõige, kahjuks mu kaaslane reisis Austriasse suusatama, ehk keskööl musitan shampusepudelit. Nali naljaks, leian et nii nagu sünnipäevad on ka aastavahetus ülehinnatud, kuna see siiski tavaline päev ja ainult aastaarv muutub. See on kui ühiskondlik surve, et kui sa midagi ei tee, siis ‘kas sul polegi elu?’. Tundub, et lähen selle survega kaasa, kuna samuti ei soovi üksi kodus istuda..

Alles hiljuti postitasin video, kus rääkisin eesmärkidest, mida seadsin selle aasta alguses ning millised täpsemalt täitsin. Seda videot saate näha siin:

Ma rääkisin suurematest eesmärkidest, kuid loomulikult on raske kõiki õnnelikke hetki ning muudatusi sinna listi panna.

“Soovin leida enda kõrvale armastava partneri..”

Ei, minu silmis on raske selliseid asju planeerida, kuna see ei ole sinu võimsuses, kuid kui teisest pilgust mõelda, siis eks me tõmba neid asju endale ligi, mida me tõesti soovime või vajame.  Mulle isiklikult oli see ilmselt kõige suurem muudatus sel aastal. Ennekõike sellepärast, arvates, et minust saab vanapiiga koos 10 saksa lambakoeraga. Täpsustuseks, ma ei lepi olukordadega, inimestega või sündmustega, kui see ei ole mulle mokkapidi. Ma ei leia, et peaksin leppida inimesega enda kõrval, kellega ma ei ole õnnelik või tunnen, et ta ei ole minu inimene. Ma teadsin keda soovin enda kõrvale ja ta on esimene inimene minu elus, kellega tunnen, et oleme üks. 

Lisades sellele juurde, ära lepi kunagi vähesega. Elu on lühike ja ei tasu mängida enda õnnega ning ilmselt ka parimate aastatega. Ära otsi inimest täitmaks sinu elu õnnega. Eelkõige ole õnnelik iseendaga, sina oled siiski enda õnne sepp.

MAAILMA AVASTAMINE

2018 võtsin vastu hoopis välismaal, vaadates Singaporis vihma käes ilutulestiku ning mainides, et tulgu see üks parimaid aastaid siiani. Väike ingel võttis mind kuulda ning see oli tõesti minu elu parim aasta. Olen tegelenud suuremas vormis enese-arendamisega, olles esimesed seitse kuud töötu, andes mulle võimaluse otsida mida ma ise inimesena tegelikult soovin. Sõna “töötu” kõlab nii hirmuäratavalt, kuid seda ei anna sõnadessegi panna, kui suurt mõju see perioodi mulle avaldas. Elu muutus juuni- ja juulikuus, mil astusin suhtesse, sain magistrisse sisse, kolisin ning sain Taani suurimasse firmasse tööle. See lugu kõlab kui muinasjutust, kuna päeva pealt oli mu elu 100% muutunud. 

Arvasin, et sellega piirdub minu reisimine, kuid õnneks avanes mul võimalus reisida sellegipoolest 12 riiki, millest 8 täiesti uued minu listis. 

  1. Singapur
  2. Vietnam
  3. Combodia
  4. Kreeka (kaks korda)
  5. Tansaania
  6. Inglismaa
  7. Saksamaa
  8. Belgia
  9. Poola
  10. Hispaania
  11. Portugal
  12. Holland

Reisisin seljakotiga, esinemistega, enda kaaslasega, äri sihiga ja täiesti üksi. See aasta on andnud mulle nii palju eelkõige just sellepärast, et enamus reisidel on olnud erinev siht. Olen kasvanud ja arenenud läbi erinevate kultuuride ning olen ääretult tänulik selle võimaluse eest.

MIDA TOOB AASTA 2019?

Ma ei oska sõnadessegi panna enda emotsioone 2019 kohta. Ma olen hirmul, kuna järgmisel aastal tuleb kaks brändi ilmavalgele, mille kallal olen töötanud. Tean, et lükkan end sügavsse vette, kuid leian, et see on parim viis õppimiseks. Samuti olen põnevil, kuna see kõik viib mind mugavustsoonist välja ning toob minuni uusi väljakutseid. Viimaks astun lähemale sihtidele, millest olen unistanud pikemat aega. Sihtidele, mis aitavad mul tasapisi saamaks iseseisvaks.

Olen inimene, kes usub, et kui kirjutad enda sihid ülesse, see aitab kaasa nende täitmisele.

Uued teadmised

Viimastel aastatel olen suuresti töötanud enda kallal. Inimesed sidistavad paljustki, et sina oled enda õnne peremees. See, mis su elus toimub ja see kuidas sa reageerid kõigele on sinu enda valik.  Panemaks rõhku enda mõttemaailmale ning mõtlemaks, miks me käitume nii nagu me seda teeme teatud olukordades – see on suur anne.

Personaalne areng on üks asi ning teadmised teised. Jätkuvalt soovin areneda valdkondade pealt, kus ma pole tugev. Teisi sõnu, millele ma juba keskkoolis suuremat tähelepanu ei pannud. Ma soovin rääkida inimestega teemadel, mil hetkel olen täiesti vait – ajalugu, religioon, maailm. Tahan omada põhiteadmisi.

Jah, kahjuks keskkoolis läksid need teadmised ühest kõrvast sisse ja teisest välja.

Raamatud/Podcastid

Parim viis endast targematelt õppimiseks on just raamatud ja podcastid, kuid ometi me ei kasuta seda võimalust totaalselt. See võimalus on tasuta ning lühikese perioodi jooksul ilma et sa peaksid registreerima end kuhugi koolitusele. Soovin, et iga nädal investeeriksin enda aega uue podcasti või/ja lugemise alla.

Taani keel

Jah, aasta lõpuks soovin, et suudaksin rääkida puhtalt taani keelt.

Investeerimine

Lisaks soovin õppida investeerimist. Sellest tulenevalt järgmisel aastal soovin investeerida kinnisvarasse kui ka/või aksiatesse.

Tantsimine 

Ma armastan tantsimist. See on toonud mu ellu sära, inimesi ning reisimist. Kui selle aasta siht oli minna festivalidele, siis uuel aastal soovin sammu edasi astuda – ma soovin olla õpetaja. Ei, ma ei soovi olla iga nädalane õpetaja vaid soovin anda ühte tundi kuskil festivalil. Ma tean, et see on suur soov ja kuidas oleks see üldse võimalik? Kirja võin ikka panna ju…

Eestlased, kes te tantsite, kas te sooviksite, et annaksin enda teadmisi Teile edasi? Siis tean organiseerida midagi. 🙂

Samuti soovin arendada end veelgi enam teisi tantsustiile – kizombat ning dominican bachatat.

Andmise rõõm

Töö personaalse treenerina

Olles personaalne treener, soovin anda enda teadmised edasi ning aidata vähemalt kolmel inimesel astuda samm lähemale tervislikuma MINANI, ehk siis olla personaalne treener kolmele inimesele.

Jaga ärimaailma teadmisi

Samuti tunnen, et soovin jagada firma omamise teadmisi ning asju, mida oleksin soovinud teada, kui alustasin enda firmaga. Ma tahan inspireerida tegusaid naisi, kuna jah, ma soovin näha rohkem naisi kui firmade asustajatena.

Elulised väljakutsed/muudatused

Enda kodu

Jah, ma ütlen seda kõva häälega välja (kirjutamisi viisis tho). Olen väsinud elamaks teiste inimestega, võõrastega. Soovin, et järgmisel aastal, mil saan 25-aastaseks, ma saan kutsuda mingit kohta enda koduks.

Sotsiaalmeedia piiramine ning struktuur

Otsustasin koostada endale plaani, kuidas ja millal kasutan sotsiaalmeediat. Hetkel teen seda iga vaba hetk, kulutades selle alla TUNDE PÄEVAS, kuid tean, et saaksin investeerida seda aega teisiti. Koostan plaani, kuidas ja millal sotsiaalmeediat kasutan ning loodetavasti loon uue harjumuse.

Uute inimestega tutvumine

Ma pean astuma mugavustsoonist välja ning tutvuma uute inimestega. Asi sellest, et kui päris aus olla, siis mu ainuke lähedane sõbranna kolib jaanuaris Taanis ära, mis omakorda tähendab, et mul pole ühtegi lähedast sõbrannat/sõpra siin enam. Olen kui omas kastis ning panen bloki ette tutvumaks uute inimestega, mis on tegelikult jaburus. Kas see tuleb vanusega ning valikutega, keda soovime enda sõpradeks, ma ei tea, kuid ei soovi, et see peataks minu avatust uuteks sõprussuheteks.

Soovin anda võimaluse vähemalt ühele inimesele IGA kuu järgmine aasta.

Füüsilised saavutused

Personaalne treener iseendale

Kirjutasin sellest ka Instagrammis (@birgitkool), kuid järgmised kuud olen personaalne treener iseendale. Siiani olen jõusaali pinki nühkinud kolm aastat, kuid ei ole otseselt jälginud mingisugust plaani. Selleks, et teiega saaksin töötada, tuleb mul eelkõige kogutud teadmised rakendada töösse ja siis edasi liikuda teiste inimesega.

Selja painduvus/rüht

Oh, see siht oli juba eelmine aasta, kuid võtan selle uuesti kätte. Soovin olla seljast veel enam painduv, mis oleks muidugi ilusam ka tantsuplatsil. Samuti sellega seoses soovin enda rühti parandada. Minu peres käib küfoos käsi-käes ning ma tõesti ei soovi seda rada minna.

Lõuatõmme

Let’s do it. Ma ei suuda isegi ühte teha hetkel.

Spagaat

Kunagi, aastaid tagasi mil oli noor ja ilus suutsin seda teha, kuid kahjuks hetkel enam mitte. Aeg muuta seda.

Neid asju on tegelikult veel ja veel, mida soovin parandada, muuta või teha, kuid siis jääksingi siia kirjutama. Pannes Teile südamele. Võtke 15 minutit enda päevast ning kirjutage ülesse enda sihid. Sihid peavad olema sellised, mida sa saad mõõta – näiteks “Olla tervislikum” ei ütle sulle midagi. Mis tähendab olla tervislikum sinu jaoks? Joosta kord nädalas? Käia jalutamas iga päev? Muuta toitumiskava? Pane see kõik kirja.

Nagu enda videos rääkisin, kirja panemine aitab ning nii viisin enamus enda sihid sel aastal täide. 🙂

Unista suurelt.

9. Nov 2018

Selline tunne, et kõige väiksema stressiga eluperioodid on siis, kui oled alaealine või juba pensionieas. Miks? Alaealisena võisin rahulik olla, kuna olin kindlustatud enda vanemate poolt. Pensionieas, kuna selleks ajaks olen terve elu rüganud tööd ning justkui peaksid nautima kogutud raha. Mitte et minu Eesti pension on palju lubav, mis on hetkese seisuga kõigest 24€.

Ärge nüüd valesti aru saage. Olen enda eluga rahul ning stress on kõrvaldane nähtus. Küll aga vaadates ringi, siis võin rääkida, et sõna ‘stress’ on igapäevane nähtus.

Olgem ausad, elu on irooniline. Me kasvame üles ning terve elu töötame selle kallal, et vanaduspõlves rahulikult olla. Enamus inimesed kahjuks ei ole selles eas võimelised reisima tänu tervisele või kõiki neid tegemata tegevusi teha, kuna olid liiga hõivatud raha teenimaks.. et elada rahulikult elu viimastel päevadel. Mulle kõlab see nagu teenitud raha, millega saab ravikulusi maksta.

Olen alati enda vanematele öelnud, et ma saan hakkama. Ühte või teist pidi, ma saan hakkama ning mulle pole vaja midagi hoida. Samuti, olen neil alati olemas just nagu nad on mul olnud olemas. Tuletage enda vanematele meelde reisida ja teha asju, mida nad on alati soovinud teha. Raha tuleb ja läheb, see on loomulik voolavus.

Ja sina, kui kahtled kas teha midagi või mitte, tee. Elu ei jää seisma.

Täna tööl lõunatades tuli välja, et Taanis on selline grupp inimesi, kes keelduvad ütlemast, et nad on täiskasvanud. Jah, nad on abielus, neil on lapsed.. võib-olla isegi 40+ aastased, kuid nende silmis on nad endiselt noorukid. Sel hetkel tuleb muidugi meelde olukorrad, kui oled enda vanematele kogemata öelnud “vanemas eas nagu teie..”, mille peale tuleb sähvatus tagasi “mismõttes, ma veel noor”.

Ausalt. Ma saan sellest aru. Sõna ‘VANA’ ei kõla nüüd kõige paremini ning ilmselt ma isegi ei ütleks enda kohta ‘oh, nüüd olen vana’. Vähemalt mitte enne 60 aastaseks saamist. Ma endiselt mäletan seda aega, kui just sain 18 ja mõtlesin, et olen nüüd täiskasvanud. Nüüd, kuus aastat hiljem, vaatan 35 aastaseid… 42.. siis mul on tunne, et mitte keegi meist täpselt ei tea, mis on elu või täiskasvanuks olemine. See ehk nüüd liialdatud, kuid elu on kui tsirkus.

Ehk siis.

Mis on ‘täiskasvanuks olemise’ definitsioon?

“A person who is fully grown or developed.” 

Teised artiklid kirjutavad, et oled täiskasvanud siis, kui vastutad enda tegevuste, sisse- ja väljatulekute eest. Kas see tähendab, et olin täiskasvanud juba 19-aastaselt? Olematu teooria põhjal jah, kuid reaalsuses?

Nüüd tuleb välja, et uuringute põhjal enamus inimesi ei tunne, et nad oleks täiskasvanud kuni 29 aastaseni. Täpsustades, et kunagi ammu-ammu oli elu struktuur väga selgelt välja joonistatud. Kool. Abielu. Pere. Töö. Vanaduspõlv. Millal sinu vanemad abiellusid? Minu ema abiellus 20-aastaselt. Nüüdseks 30 aastat issuka kõrval. Tehke järgi eksole..

Kas tänapäeval see tuleneb sellest, et meie elu on nii lahtine ja avatud? Ehk tuleneb sellest, et meil on nii palju võimalusi lauale pandud? Me soovime olla kellegi kõrval, kuid ei soovi ‘silti’ suhtele. Soovime stabiilset sissetulekut, kui samuti ei taha olla kellegi alluvuses. Või soovime reisida ja olla see ideaalne Instagrami konto, samas enda kodu ja stabiilne elu tundub ka mõnusalt.

Ma otseselt ei soovigi kuhugi nagu jõudu, vaid saada kõik need mõtted enda peast välja. Tühjendada ja kustutada need failid. Lihtsalt… Proovin aru saada, kuidas saaksin enda elu kõige tervislikumalt ning soodsamal viisil elada.

15. Sept 2018

Endale tähele panemata inimesed küsivad mult ‘kuidas sa jõuad?’.

Saan ise ka aru, et mu elus on nii mõndagi hetkel toimumas, kuid ilmselt teen tasa viimased seitse kuud, mil olin töötu ning hommikul ärgates ei teadnud isegi mis päev on. See periood, mil pidin aja maha võtma, andis mulle vaid jõudu, et edasi liikuda selles tempos, mida ma naudin.

Ühes päevas kooli, tööle, kahte trenni, hoida äri käimas ning õhtul tegemaks kindlaks, et uinun enda kaaslase kõrval. Leian, et on väga kerge ära eksita enda teekonnal. Kõnnid ühtepidi, kuid teine teeots tundub ahvatlevam.

‘You are superwoman.’ they say.

Hetkel ma istun enda voodil, kus riidekuhi peal ning põrandal asetseb avamata kohver.. juba kolm päeva. Ma pole jõudnud koristada enda tuba, rääkimata sellest musta pesu hunnikust, mis on kogunenud nii suureks, et pean lausa ühe pesupäeva korraldama. Ma pole jõudnud trenni viimased nädal aega, arvestades, et muidu käisin kolm korda nädalas. Jajah, homme on koristamis päev ja samuti lähen trenni.

Kõva ‘Superwoman’ selle peale.

Inimesena me ei tunnista telgitaguseid. Meile meeldib rääkida asjadest, mis paneb meid teiste silmis särama, ilma et nad teaksid, mis tegelikult toimub. Üks inimese kirjutas hästi alles hiljuti – kas te olete kunagi selle peale mõelnud, et me lisame ühe pildi Instagrammi, kuid ilmselt valisime selle ühe pildi välja 20 seast. Me valime selle kõige parema ja ilusama momendi, mida teised inimesed sooviksid samamoodi kogeda.

Kui inimene küsib minult, et kuidas ma jõuan, siis asi ei ole selles, et Sina ei jõuaks. Asi on su tahtmises ning Sinu sihtides. Selle jutu peale tuleb meelde pilt “Also Beyonce has 24 hours every day”. Kuidas aga hoian end järjel, see on juba teine lugu ning Minu lugu, kuid jagan ka Teiega ja loodetavasti see inspireerib teid samamoodi.

  1. Aastat alustasin ma “2018 GOALS” listiga ning juba täna koostan “2019 GOALS” listi. Miks? Kuna endalegi tähelepanemata avasin, et olen enamus 2018 eesmärgid peaaegu ära täitnud, nii rasked kui need ka ei ole. Iga viimne päev olen vaikselt töötanud selle kallal, et oleksin samm lähemal enda sihile, mis võib puhtalt olla kasvõi emaili saatmine – samm seegi.
  2. Samuti on ääretult tähtis, et kui sa oled tööl, siis sa pühendad kogu aja tööle, et saaksid kõik ülesanded täidetud. Või näiteks oled ülikoolis, siis keskendu 100% õpingule, et saaksid kõik materjali kirja, mitte et see ei koguneks hiljem su to-do list’i. Mida ma tahan öelda sellega. Ükskõik millega sa tegeled parasjagu, ole 100% selle sees mitte poole silmaga juba järgmise tegemise juures.

LIMIIDID

Limiitide seadmisel on omad plussid ja miinused. Ma tunnen harva limiite, kuna tahe on tihtipeale suurem kui hirm ise. Tean, et selleks et midagi saavutada, tuleb ka midagi teha. Ilmselt see tuleneb sellest, et minu elu on üpris kindlustatud olnud suurema osa ajast, kui just mitte kogu elu. Rääkimata sellest, et minu maailmapilt on suurem, mida saad kogeda ainult siis, kui elad mingi eluperioodil välismaal.

Kui sa kardad midagi teha, mõtle mida võid kaotada selle tulemusel? Kui midagi, siis miks mitte proovida? Kui raha, siis kui suurel kohal on raha sinu elus? Küsi endalt küsimusi ja aruta asjad endamisi läbi.

Mul on lugu teile.

Enne 12 klassi ma töötasin kohvikus, kuna tahtsin omada ‘kogemust’ enda CVs. Tahtsin, et ma oleksin kindlustatud ettekandja tööks. Teisisõnu, ma seadsin endale limiidi, et peale keskkooli saab minust ettekandja. Minu kaks maailma ei töötanud käsikäes, kuna sama ajal ma kanditeerisin Taani ülikooli õppima. Nagu teada, siis minust ei saanud mitte kunagi ettekandja (not like it’s something bad).

Kolm aastat hiljem kõndisin enda sõbraga ühest suurest firmast mööda. Ta ütles mulle, ‘sinna saavad tööle ainult kõige paremad ning targemad, pole mõtet proovidagi’. Teiste limiit ei tohiks olla mitte kunagi SINU limiit. Täna, kolm aastat hiljem, töötan ma just seal samas firmas. Taani suurimas firmas.

Ma näen seda nii tihti, et inimesed väldivad uusi väljakutseid või ei kanditeeri mingile töökohale, kuna mõtlevad, et nad pole piisavalt head. Pole piisavalt kogemusi. Pole klassi targem õpilane. Selle peale ütleks, ma olin keskkoolis 3-4ne õpilane, kuid need hinded ei ole kohe kindlasti ainukesed asjad, mis sind elus edasi viivad. Sinu keskkooli või lõpueksami hinded ei pane paika, kui kaugele sa elus jõuad.

Teine fakt?

Ma lõpetasin keskkooli inglise keele eksami 47 puntiga 100st. Täna töötan, õpin ja elan maailmas, kus inglise keel on peamine.

LEIA TUGI

See on ääretult tähtis, et sinu ümber oleks inimesi, kes usuksid sinusse samamoodi nagu sina usud endasse. Et nad oleksid seal nendel päeval, millal mõtled, et soovid alla anda ning panna enda firma kinni. Kes annavad soovitusi, kui endal mõistust ei jagu.

.. Kes on sul olemas.

Minul on selleks mu pere ja kaaslane. Kui päris aus olla, siis tunnen, et kuna mu kaaslane usub minusse nii palju ja tunneb mu saavutuste üle samasugust rõõmu kui mina ning see motiveerib mind kõige enam. Mitte et ma teeksid seda talle, kuid mingismõttes soovid seda õnne ning saavutusi jagada aina enam ja enam.

Ütlus, ‘don’t count days, make days count’ lõpuks omad suuremat tähendust mulle.

Pictures by Eleriin Sild